Kohe-kohe Lihula poole. Vaja koolis ära käia, võtan 'paberid' välja, kuigi ma ei kujuta ette, mis faking paberid mul seal veel on üldse?!
Nüüd suvel ma pole üldse bloginud, sest pole aega olnud. Aga(!!) aega on mul nüüdsest palju ja rohkemgi veel, et see kooliblogi tuleb päris huvitav ma arvan... kõik nii uuus ju :P
Samas ei taha üldse minna kooli enam. Mida lähemale see jõuab seda vähem ma tahan minna, sest nii vastik on alati uues koolis-uues klassis. Thank god, et Caru mu klassis on. Muidu oleks vist päris tuuga :D Ja Paul juba hirmutas mind milline see ühikas välja näeb.. isssaaand :D
Samas täiega vägev. Saan lõpuks siit Lihulast minema :) Siia pole mul peale perekonna ja sõprade mitte midagi alles jäänud, mis on hea i guess. Vastik aeg oli kus ma nii palju sitta korda saatsin. Haige. Palju reaalsem oleks olnud mingite normaalsete inimeste keskel 'suureks' kasvada.

ja nii haige on vaadata, et mul on sõnade järjekord pea igas lauses nii vale. See oli mul koguaeg koolis ka jamaks.. kuidas ma selle ära saan õppida? :D