Mina

Kuna ma olen viimasel ajal mega segaduses mida ma tahan ja kes ma üldse olen.. miks ma siin olen ja mida ma tegema pean, siis mõtlesin, et kirjutan lihtsalt iseendale enda kohta kõik hea ja halva. Sorry kui jutt vahepeal kordub.. kirjutasin pikkade vahedega ja ei keskendunud nii meeletult.

Üks päev mõtlen üht, teinepäev teist.. vahest endalgi raske aru saada mida ma tegelikult tahan. Tuju ja meeleolu muutub kiiremini ja tihedamini kui ilm. Mulle on öeldud 'sa räägid üht, aga teed teist'.. ükskõik kui palju ma seda toona eitasin, olen nüüdseks aru saanud, et täpselt nii minu puhul ongi.
Sõpru-tuttavaid on mul väga palju ning mul on meeletult hea meel selle üle, kuna ma olen nii muutlik ja ma vajan tihti erinevat seltskonda, kui üks üle viskab. Kui miski või keegi on saanud minu kinnisideeks, siis teen ma ükskõik mida, et see endale saada.. ja RUTTU!! Kuigi tihti juhtub nii, et ma unustan teised inimesed ära, seega võin kellelegi liiga teha ja seda täiesti tahest tahtmata, ma pühendun sellele 'pean saama' nii tõsiselt, et unustan kõik muu ümbritseva! Samas olen tihtilugu otsustusvõimetu, üks pool tahab üht, teine teist. Selle töö jätan ma tavaliselt kellegi oma lähedase teha, sest tavaliselt kipub nii olema, et isegi KUI ma midagi otsustan,
siis on see otsus kokkuvõtteks ainult halb. Püstimatu- ma ei suuda absoluutselt tegeleda ühe asjaga tükk aega, ming tüütab see ära! Ma tahan midagi uut.. vaheldust! Selliseid inimesi on ka väga väheseid olnud kes mul peale paari kuud koppa ette ei viska mõneks ajaks, lihtsalt nii on.. ei saa sinna mitte kui midagi parata.
Kindlasti olen ka temperamentne, no meeletult! Mind võib vahest väga-väga väike asi endast meeletult välja viia. Tavaliselt on inimestega sama lugu heh, armastusest ja meeldimisest ei taha ma pea üldse sellele inimesele teada anda kelle vastu nii tunnen, aga kui ma kedagi ei salli, siis saab see inimene sellest kohe teada (kuid jah, ei saa väita, et alati nii on.. mõne inimese kohapealt olen lihtsalt suud üritanud kinni hoida). Tavaliselt on mul kõik tunded maxi peal - kui armastan, siis tõsiselt.. kui on paha tuju, siis väga. Jube emotsionaalne, mind võib iga pisemgi asi nutma ajada ja tuju nulli viia.. ma ei tea miks nii on! Üldiselt ma ei nuta palju, ma üritan
need halvad tunded alla suruda ja noh.. sellest võib juba teha järeldused mu kangekaelsuse kohta. Otsekohene, mhm.. mul on päris tihti raske enda suukest kinni hoida, alati pean saama ära märgitud selle, mis mina arvan, isegi kui vahest oleks olnud targem oma suu kinni hoida. Tihtipeale mõtlen alles oma teo üle siis, kui see juba tehtud on.
Ma olen mega-mega fantaasiarikas ja loominguline inimene, mind väga tõmbab ligi kõiksugune kunst. Ma ei salli ABSOLUUTSELT tähelepanu keskpunktis olemist, õäk ma vihkan.. igasugu esinemist ja look-at-me momente. Üritan tagaplaanile jääda, aga ma ei saa sellega absoluutselt hakkama, ikka on miski, mis mind teistest tihtipeale esile toob ja tähelepanu keskpunkti topib, seetõttu on minust ka niipalju kõneainet kõigile koguaeg. See on naljakas tegelikult, aga ma ei saa sinna midagi parata :) Tundub, et mul on siis nii huvitav elu. Elan hetkes, teen mis pähe tuleb ning ei huvitu väga teiste arvamusest ega lase end sellest kõigutada.
Inimestega saan ma üldiselt hästi läbi, mingeid vihavaenlasi mul küll pole.. suheldud saab normaalselt pea kõigiga. Kuigi kui keegi mulle ikka meeletult halba või haiget teeb, siis olen ikka täiesti ettearvamatu ja õudne uss, vahest isegi läheb see viha liiga üle käte. Andestada on mul väga raske, ma võin seda küll teha, kuid TÕELISELT.. noo, kui ma tõeliselt andestan, siis on sellel inimesel ikka väga vedanud, ma jätan kõik meelde kuidas minuga käitutud on ning tänu sellele suudan ma ka vastavalt tulevikus käituda. Ma ei pruugi seda küll välja näidata, aga kõik on mul alati meeles.. Vaikne olen ma vaid siis, kui mul on paha tuju. Muidu peab alati jutt jooksma ja suu käima, meeldib meeletult seltskond, üksinda tahan väga harva olla. Isegi üksi kodus on raske olla natuke :) Peaasi, et ma tean, et keegi on teises toas! Ka sellest on abi. Ja pigem igav seltskond, kui üksindus. Olen hästi hea südamega, või noh.. siiras inimene :D Lähedasi hoian meeletult, nad on mulle terves maailmas kõige tähtsamad ja olen nende jaoks valmis ükskõik milleks. Muidugi saab öelda, et mind on kui kaks erinevat inimest, või siis kaks hinge ühes kehas.. seega lähedastele jagub topeltarmastust. Monotoonsed tegevused ja rutiin ajavad mu hulluks!! Totaalselt, vaheldust on vaja.. alati! Ja just selle krdi rutiini tõttu jätan ma tihtipeale hästi paljud asjad pooleli ning alustan samal ajal uuega, kui miski käsil.. ja lõpuks ongi jah, kõik poolik. Ma jumaldan inimestele head teha, mulle nii väga meeldib aidata, ma ei tea miks. Mul on hea meel, kui ma saan kellelegi kasuks olla.. ja mitte lihtsalt hea meel, väga väga hea meel. Tunnen end siis hästi, kui olen kellegi tuju paremaks või elu lihtsamaks suutnud teha. Pikka viha ma üldiselt ei pea, kui olen vihane, siis elan end igatepidi välja ja siis võtan rahulikuks jälle.. pikk viha on mulle võõras. 
Lõbu ja pidu pidevalt, ega vahel reaalsust ei olegi.